Daatumid

Foto 1. Väimela Põllutöökooli sead 1933. a (Joh. Mikk, vanadpildid.net)
Foto 2. Audru sovhoosi sead 1960. a (EFA.498.0.164982)
Foto 3. Kult Tõuloom 2013 näitusel (A. Tänavots)

1922	–	Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamiskoosolek (20.05).
	–	Põllutööministeeriumi „Seakasvatuse edendamise kava“.
	–	P/K „Estonia“ Õisu mõisa tõusigade kasvandus esimestele iseseisvusajal Inglismaalt imporditud suurtele valgetele inglise tõugu sigadele.
1923	–	Eesti Seakasvatajate Seltsi registreerimine (01.03).
	–	338 366 siga, eksport: 411 t ja 2262 siga.
	–	Tõusigade import Inglismaalt ja Saksamaalt (39). Rootsist – 1925 (12), 1928 – Taanist (21), 1930 – Taanist (13), 1931 – Taanist (7), 1933 – Rootsist ja Taanist (10), 1934 – Taanist (4), 1935 – Rootsist ja Inglismaalt (8) ja 1936 – Hollandist (5).
	–	I ühistegeline eksporttapamaja Estonia Eksporttapamajad.
	–	Sugulavade ja kuldijaamade (8) asutamine.
1925	–	Maatõu uurimisretk Saaremaale.
1926	–	1924. a asutatud sugusigade kasvatajad tunnistati I korda sugulavadeks.
	–	Kohaliku maasea aretamise algus, seni aretati ainult suurt valget inglise tõugu sigu.
1927	–	Söödakasutuse ja lihaomaduste kontrolljaamad Õisu mõisas ja Vasula kodumajanduse koolis (töötasid kuni 1930. a-ni).
1928	–	ESS sekretär J. Welitar teeb ettepaneku jõudluskontrolli rakendamiseks ja seati sisse sigade jõudluse ja seakasvatuse tasuvuse arvestus.
1931	–	Kuremaa Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam (põles 1941). Sigade hindamine järglaste järgi ühesugustes söötmis- ja pidamistingimustes kontrollnuumal.
	–	I sigade tõuraamat 1923.–1930. a sigade kohta.226 inglisetõugu kulti ja 225 emist, 28 parandatud maatõugu kulti ja emist, kokku 507 sugusiga.
	–	Seatõugude jagamine rajoonidesse. Suur valge inglise tõu rajoonid: Tartu-, Viru-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa. Parandatud maatõu rajoonid: Petseri-, Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa. Osa Lääne-Pärnumaa valdadest kuulus inglise tõu rajooni. Harjumaa oli segarajoon. Hiljem osa Põhja-Pärnu- ja Lõuna-Järvamaa valdasid inglise tõu rajoon.
1932	–	13 suure-valge inglise tõu ja 7 parandatud maatõu sugulava.
1934	–	Põllutööministri “Sigade tõuraamatu pidamise määrus”.
1936	–	Taani keelas puhtatõuliste maasigade väljaveo.
1937	–	650 kuldijaama, paaritustest sündinud pesakonnas keskmiselt 10,69 põrsast, kogusummas sündinud ~320 000 põrsast.
	–	Tõuraamatus 988 kulti ja 825 emist.
	–	TÜ põllumajandusteaduskonna väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaam Raadil.
1947	–	Parandatud maatõug → lontkõrvaliseks seatõuks.
	–	ESSi likvideerimine.
1948	–	Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Peedul.
1951	–	Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Pärnus.
1957	–	Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam (suleti 2000). Sigade kontrollnuuma läbiviimiseks. 752 sigade üksiksulgu, aastas 2,5 voorus 1500–2000 tõusea jõudluse kontroll.
1958	–	Kehtna katsejaamas töötati välja Eestile sobiva sugusigade järglaste järgi hindamise (kontrollnuuma) metoodika.
1960	–	Sigade kunstlik seemendus → 1963 – I KS põrsad.
1961	–	Lontkõrvaline seatõug → eesti peekoni tõuks ja tõulava Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riiklikuks Tõulavaks.
	–	Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi seakasvatuse osakond Kehtnas (ELVI koosseisus kuni 1996.a-ni).
	–	Esimene katse hinnata sigade pekipaksust ultraheliaparaadiga Tartu Lihakombinaadis E. Meisneri, H. Tiku ja J. Redeli poolt.
1963	–	NSVL PM Teaduse ja Tehnika Nõukogus konverents eesti peekoni tõugu sigade aretusest.
1965	–	Kehtnas Seakasvatuse Katsejaamas NSVLs kasvatatavate tähtsamate seatõugude kontrollnuum (819 tõusiga 19 tõust).
1976	–	Kehtna Põllumajandusloomade Kunstliku Seemenduse Jaama kuldilaut.
	–	võeti kasutusele uus sigade boniteerimise juhend noorsigade omajõudluse hindamiseks.
1978	–	I farmisisene seemenduspunkt Rakke kolhoosis (k.a Kõpsta Seafarm OÜ), 1985. a EKSEKO-s ja Põlva Majanditevaheline Seakombinaat (käesoleval ajal Põlva POÜ).
1979	–	Nooremiste seljapeki paksuse mõõtmine elupuhuselt ultraheliaparaatidega TYK, Krautkrämer USM-2 (import) ja Eestis konstrueeritud Sonitectest (KM–3A). Esimesed tuhat tõunoorsiga hinnati omajõudluse järgi.
1980	–	ELVI Seakasvatuse osakonna sealiha kvaliteedi hindamise labor Kehtnas (sealiha kvaliteedi, söötade kvaliteedi ja söödakõlblikkuse hindamine).
	–	Eestis kasvatatavate erinevatest tõugudest sigade liha kvaliteedi hindamine
1983	–	Jõudluskontrolli andmed arvutis (Saverna, Laeva, Avangard, Põlva).
	–	Muudeti kontrollnuuma metoodikat (25–95 kg asemel 30–100 kg).
1984	–	Esmakordselt Eestis üleliiduline suurt valget tõugu sigade tõuaretuse nõukogu istung.
1990	–	Tartu Seakasvatuse Katsejaam Rõhul (suleti 1996). Toimus sigade kontrollnuum.
	–	1 080 400 siga.
1991	–	Likvideeriti riiklikud tõulavad.
	–	Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskeskus.
1993	–	Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
1994	–	Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing → Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a – Eesti Tõusigade Aretusühistu.
	–	Elektrooniline tõuraamat.
	–	PIGLOG-105 kasutamine sigade karjatestil ning Ultra FOM 100 ja Ultra FOM 300-ga (alates 2003.a) rümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemis.
1995	—	Võeti kasutusele ristandaretusprogramm Marmorliha, mis võimaldab Eestis toota kvaliteetset sealiha ristandaretuse baasil.
	–	Hämpširi import Rootsist.
	–	Andmetöötlus viidi üle personaalarvutitele ja rakendati süsteemi ORACLE vahenditega.
1996	–	Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam Vasulas. Võeti ekspluatatsiooni 44 kohaga kuldilaut. Suurenenud vajadus kuldisperma järele tingis 2008.a 30 kuldikoha juurde ehitamise.
	–	Sigade uus boniteerimisjuhend.
1998	–	Jõudlusandmete töötlus personaalarvutites.
	–	Phare projekt “Sigade aretuse ja sealiha kvaliteedi parendamine”.
	–	BHZP-s andmehaldusprogramm dB-Planer.
	–	Tipparetusfarmide valik puhasaretuseks.
	–	dB-Planeri tarkvara programmi rakendamine farmides, sigade jõudlusandmeid hakati koguma dB-Planeri abil.
1999	–	Pjeträäni import Austriast.
	–	Sigade aretusväärtuste hindamine PEST programmiga BLUP meetodil.
	–	Sigade lihaomaduste geneetiline hindamine.
2001	–	Metoodika eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade ja nende ristandite viljakuse geneetiliseks hindamiseks.
2002	–	Sigade lihakehade hindamine lihatööstustes ScanStar aparaadiga.
	–	Noorkultide liha- ja rümba kvaliteedi hindamine.
2004	–	Possu kasutuselevõtt jõudlusandmete registreerimiseks (Adavere Agro).
	–	Pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodika.
	–	Valgete tõugude geneetilise hindamise muutmine.
2008	–	Puhtatõuliste ja ristandsigade järglaste rümba- ja lihakvaliteedi hindamine lihatööstustes ja farmide tapapunktides
2009	–	Djuroki import Kanadast.
2022	–	Sealiha kvaliteedikava väljatöötamine.
	–	Farmide karjatervise hindamisega alustamine.

Juubeliaasta sündmused

Foto 1. Mees ja sead 1890. a (Perekond Bergi arhiiv, EAA.1874.1.3511.4)
Foto 2. Lihula sovhoosi seatalitaja E. Kaer põrsaid söötmas 1949. a (EFA.204.0.2129)
Foto 3. Hämpšiti tõugu kuldid Tõuloom 2004 näitusel (A. Tänavots)

Juuli 2023 Kogemuslugudega juubelialbum.

Album sisaldab endas intervjuusid seakasvatustegelastega ja ajaloolist tagasivaadet.

20.–22. aprill 2023 – ETSAÜ Maamessil (Stendi number: VP-299).

Eesti Tõusigade Aretusühistu osaleb 20.-22. aprillil Tartu messikeskuses Maamessil (stendi number VP-299). Propageerime kohalikku tootmist ja toitu. Kohal üllatuskülalised!

4. aprill 2023 – Farminar seakasvatusest. Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikool korraldatud infopäev „Põllumajanduse telgitagused“.

Seakasvatuse farminaril külastame Kaubi seafarmi Puurmanis, räägime sigade söötmisest ja sigalate bioturvalisusest, arutleme seakasvatuse teemadel laiemalt.
Farminar ehk veebiseminar farmist annab harukordse võimaluse näha ühe seakasvatuse sisseelu ja küsida seakavatjalt küsimusi. Farmikülastus oma koduse ekraani taga.

29. märts 2023 – Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga Seakasvatuse konverentsi „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“

10.00-10.45 Konverentsi avamine ja sealiha sektori ülevaade tänasest ja pilguheit homsesse

Tervitus ja avasõnad. Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esinaine Anu Hellenurme

Sealiha sektori hetkeolukord ja tulevikuvõimalused. Maaeluministeerium Madis Pärtel

Roheline tulevik ja põllumajandus. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma

10.45-12.45 Eesti seakasvatus läbi sajandite

Milline oli Eesti seakasvatus 13.– 16. sajandil. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo

Jaan Tõnissonist ja ühistegevusest Eesti ajal. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru

Eesti seakasvatus 19. saj lõpp kuni 1940. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor Alo Tänavots

Seakasvatus Nõukogude perioodil ja Eesti taasiseseisvumise ajal. Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere

13.30-15.30 Teadusest, innovatsioonist ja geneetilise progressi jõudmisest praktikasse

Maailma kõige innovaatilisema sigade aretusorganisatsiooni edulugu. Topigs Norsvin rahvusvaheline tootespetsialist Torunn Aasmundstad (tõlge eesti keelde)

Sigade jõudluskontrolli areng ja trended. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetöötluse juht Liia Taaler

Tänane seakasvatus praktiku pilgu läbi. Saimre Agro Grupp juhatuse liige Mati Tuvi

15.45-17.00 Rasked ajad loovad tugevaid inimesi, tugevad inimesed loovad häid aegu…

Milline on seakasvatuse perspektiiv Euroopas? Euroopa Komisjoni sealiha sektori turuanalüütik Petra Vinckier (tõlge eesti keelde)

Kuhu liigub Eesti seakasvatus? Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme

28. märts 2023 – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seakasvatuse ja sealihatootimise teemaline ümarlaud.

Digitaliseerimine seakasvatuses ja sealihatootmises. Ülevaade erinevatesse andmekogudesse kogutavatest andmetest, nende koosseis, edasine kasutamine ja põhjendatud vajadus.
RRIA ülevaade 2022.a toetuste välja maksetest ning toetusmeetmed aastaks 2023.

22. märts 2023 – ETSAÜ osales Eesti Maaülikooli Tudengimess 2023-l (vt ka galeriid).

22. märtsil toimus Eesti Maaülikooli spordihoones Tudengimess, kus üliõpilastel avanes võimalus leida ligi neljakümne ettevõtte seast endale erialaselt sobiv praktika- või töökoht.

Fotogaleriid

Foto 1. Sigade ja lehmade karjamaale viimine 1930. a (327270_ERM_Fk2959_180_327270)
Foto 2. Eesti suurt valget tõugu kult Kehtna Põllumajanduslikus Keskkoolis 1956. a (EPM_FP0150_0105)
Foto 3. Djuroki ristandsead Tõuloom 2005 näitusel (A. Tänavots)

Eesti Wabariik 1922-1939

Nõukogude periood

Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“ I osa

Fotod: Kristina Traks

Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“ II osa

Fotod: Alo Tänavots

Maamess 2023

Fotod: Alo Tänavots

Juubeliaasta seakasvatus meedias

Foto 1. Põllumajandusnäitus Tallinnas. Atsepalu mõisa kult elusmass 24 puuda e 393 kg (1920-1930 a, AMF20314_1)
Foto 2. Tee Kommunismile kolhoosi liige E. Laanemets ja seatalitaja H. Pohla 1956. a (EFA.204.0.9934)
Foto 3. Pjeträäni kult Tõuloom 2006 näitusel (A. Tänavots)

21. aprill 2023 – Seakasvatajad tõid põrsad Maamessile. Maa Elu

Üle kümne aasta on elus sead jälle avalikkuse ees ning Maamessil Tõusigade Aretusühistu ja koostööpartnerite telgis võib näha kahte põrsast oma igapäevaasju ajamas.

21. aprill 2023 – Aarne Põldvere, Eesti sealiha kvaliteediuuringute teerajaja. Kristiina Traks, Põllumehe Teataja

Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere on enam kui 40 aasta jooksul näinud seakasvatuses igasuguseid aegu. Praegust aega nimetab ta nelja kümnendi raskeimaks, sest seast on sõna otseses mõttes saamas haruldane loom.

21. aprill 2023 – Millise suuna võtab Eesti seakasvatus? Heli Lehtsaar-Karma, Põllumehe Teataja

Eesti seakasvatuse keeruline olukord pole uudis kellelegi. Selleks, et kehvast seisust välja ronida, on Saimre Agro Grupi juhatuse liikme Mati Tuvi hinnangul mitu teed.

6. aprill 2023 – Imporditud liha asendamine kodumaisega tooks miljoneid kasu (tasuline). Kadri Suurmägi, Maa Elu, Postimees.

Kui lihaveisekasvatajad räägivad, et aberdiin-anguse või Herefordi veise liha on hea, siis meil on Djurok, meil on tänu aretusprogrammile marmorliha. Äkki me peaks ka mingi ägeda nime panema, mitte nimetama meie head Eesti liha lihtsalt sealihaks,” arutles Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esinaine Anu Hellenurme.

6. aprill 2023 – Ühistegevust on alati kandnud ka aateline ja kultuuriline pool. Kristina Traks, Maa Elu, Postimees.

29. märtsil 2023 möödus 100 aastat Eesti ühistulise seakasvatuse algusest. Sel puhul korraldas Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga konverentsi, kus räägiti Eesti seakasvatuse minevikust, olevikust ja tulevikust ning seati uusi sihte.

29. märts 2023 – Hellenurme: Aeg muutusteks küps, hind kõike määrata ei tohi. EPKK

„Usun, et praegune seakasvatajate olukord on algus uutele väljakutsetele ja võimalustele. Kuigi praegu langetatakse ühiskonnas otsuseid lähtudes mugavusest ja väärtustakse peaasjalikult hinda, mitte inimeste tööd ja koostööd. Aeg on muuta seda paradigmat ja mõista, et tarkus süüa Eesti toitu tagab meile selle, et meie Eesti ettevõtjad püsiksid konkurentsis,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) 100. aastapäeva konverentsi avakõnes ühistu juht Hellenurme.

28. märts 2023 – Seakasvatajad võitlevad juubeli valguses sektori toimimise eest. EPKK

Saja aasta täitumist Eesti seakasvatajate Seltsi asutamisest tähistati teemakohase konverentsiga 29. märtsil. Kuigi seltsi ajalugu on Eesti mõistes pikk ja tulemuslik olnud, siis viimaste aastate majanduskriisid on pannud seakasvatajad keerulistesse olukordadesse, leiab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

27. märts 2023 – Anu Hellenurme: ligi veerand Eesti seakasvatusest on kriisiaastatega kadunud. See kahju on korvamatu. Silja Lättemäe, Maaleht

„Kolm järjestikust aastat suurt kahjumit on seakasvatusele laastavalt mõjunud, tootjad ei ole saanud investeerida ega farme remontida ja paljud on pidanud oma tootmist vähendama,“ toob esile Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

15. märts 2023 – 100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisest. Alo Tänavots, Tõuloomakasvatus

19. sajand oli seakasvatuses murranguline, kuna sel ajal kujundati valdavalt Suurbritannias mitmed uued seatõud, millest mõnigi on laialdaselt levinud ka kaasajal. Enne iseseisvumist kasvatati meil nii lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu. Eesti mõisnikud ja suurmaaomanikud importisid vastloodud tõugusid kohalike maasigade parandamiseks. 1863. a otsustati Riias mõisnike nõupidamisel sisse tuua kohalike maasigade parandamiseks joskširi, suffolki, esseksi ja berkširi sigu. Nii võib 1867. a Balti Põllumajanduse Nädalalehest (Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft) lugeda, et 1866. a oli edukalt edasi mindud maasea parandamisega, ristates neid inglise
berkširi, jorkširi ja suffolki tõugu kultidega. Mõisatest jõudsid imporditud tõugude järglased ja ümberkaudsetesse taludesse, kuhu küll ei müüdud mõistagi paremaid põrsaid. See aitas iseseisvumise alguseks kujundada väga erineva välimikuga maasea.

8. veebruar 2023 – Anu Hellenurme: riik kui omanik ei ole Eesti põllumajanduse suunda määratlenud. Põllumajandus.ee

Paraku on selle eesmärgi täitmine, kus Eesti riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita, veel väga kaugel – ja kaugeneb üha, kirjutas Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees ning Anu Ait OÜ tegevjuht Anu Hellenurme vastuseks Põllumajandus.ee arvamusliidrite küsitlusele.

Juubeliaasta toetajad

Foto 1. Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sead söömas 1936. a (EFA.38.3.390)
Foto 2. Tartu rajooni Külvaja kolhoosi kult Tõrges 1965. a (EPM_FP0374_0036)
Foto 3. Emis Tõuloom 2006 näitusel (A. Tänavots)