Daatumid

Foto 1. Väimela Põllutöökooli sead 1933. a (Joh. Mikk, vanadpildid.net)
Foto 2. Audru sovhoosi sead 1960. a (EFA.498.0.164982)
Foto 3. Kult Tõuloom 2013 näitusel (A. Tänavots)


1922 Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamiskoosolek (20.05).
  Põllutööministeeriumi „Seakasvatuse edendamise kava“.
  P/K „Estonia“ Õisu mõisa tõusigade kasvandus esimestele iseseisvusajal  Inglismaalt imporditud suurtele valgetele inglise tõugu sigadele.
1923 Eesti Seakasvatajate Seltsi registreerimine (26.01) ja asutamiskoosolek (01.03).
  338 366 siga, eksport: 411 t ja 2262 siga.
  Tõusigade import Inglismaalt ja Saksamaalt (39). Rootsist – 1925 (12), 1928 – Taanist (21), 1930 – Taanist (13), 1931 – Taanist (7), 1933 – Rootsist ja Taanist (10), 1934 – Taanist (4), 1935 – Rootsist ja Inglismaalt (8) ja 1936 – Hollandist (5).
  I ühistegeline eksporttapamaja Estonia Eksporttapamajad.
  Sugulavade ja kuldijaamade (8) asutamine.
1925 Maatõu uurimisretk Saaremaale.
1926 1924. a asutatud sugusigade kasvatajad tunnistati I korda sugulavadeks.
  Kohaliku maasea aretamise algus, seni aretati ainult suurt valget inglise tõugu sigu.
1927 Söödakasutuse ja lihaomaduste kontrolljaamad Õisu mõisas ja Vasula kodumajanduse koolis (töötasid kuni 1930. a-ni).
1928 ESS sekretär J. Welitar teeb ettepaneku jõudluskontrolli rakendamiseks ja seati sisse sigade jõudluse ja seakasvatuse tasuvuse arvestus.
1931 Kuremaa Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam (põles 1941). Sigade hindamine järglaste järgi ühesugustes söötmis- ja pidamistingimustes kontrollnuumal.
  I sigade tõuraamat 1923.–1930. a sigade kohta.226 inglisetõugu kulti ja 225 emist, 28 parandatud maatõugu kulti ja emist, kokku 507 sugusiga.
  Seatõugude jagamine rajoonidesse. Suur valge inglise tõu rajoonid: Tartu-, Viru-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa. Parandatud maatõu rajoonid: Petseri-, Pärnu-, Lääne- ja Saaremaa. Osa Lääne-Pärnumaa valdadest kuulus inglise tõu rajooni. Harjumaa oli segarajoon. Hiljem osa Põhja-Pärnu- ja Lõuna-Järvamaa valdasid inglise tõu rajoon.
1932 13 suure-valge inglise tõu ja 7 parandatud maatõu sugulava.
1934 Põllutööministri “Sigade tõuraamatu pidamise määrus”.
1936 Taani keelas puhtatõuliste maasigade väljaveo.
1937 650 kuldijaama, paaritustest sündinud pesakonnas keskmiselt 10,69 põrsast, kogusummas sündinud ~320 000 põrsast.
  Tõuraamatus 988 kulti ja 825 emist.
  TÜ põllumajandusteaduskonna väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaam Raadil.
1947 Parandatud maatõug → lontkõrvaliseks seatõuks.
  ESSi likvideerimine.
1948 Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Peedul.
1951 Eesti Lontkõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava Pärnus.
1957 Kehtna Seakasvatuse Kontrollkatsejaam (suleti 2000). Sigade kontrollnuuma läbiviimiseks. 752 sigade üksiksulgu, aastas 2,5 voorus 1500–2000 tõusea jõudluse kontroll.
1958 Kehtna katsejaamas töötati välja Eestile sobiva sugusigade järglaste järgi hindamise (kontrollnuuma) metoodika.
1960 Sigade kunstlik seemendus → 1963 – I KS põrsad.
1961 Lontkõrvaline seatõug → eesti peekoni tõuks ja tõulava Eesti Peekoni Tõugu Sigade Riiklikuks Tõulavaks.
  Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi seakasvatuse osakond Kehtnas (ELVI koosseisus kuni 1996.a-ni).
  Esimene katse hinnata sigade pekipaksust ultraheliaparaadiga Tartu Lihakombinaadis E. Meisneri, H. Tiku ja J. Redeli poolt.
1963 NSVL PM Teaduse ja Tehnika Nõukogus konverents eesti peekoni tõugu sigade aretusest.
1965 Kehtnas Seakasvatuse Katsejaamas NSVLs kasvatatavate tähtsamate seatõugude kontrollnuum (819 tõusiga 19 tõust).
1976 Kehtna Põllumajandusloomade Kunstliku Seemenduse Jaama kuldilaut.
  võeti kasutusele uus sigade boniteerimise juhend noorsigade omajõudluse hindamiseks.
1978 I farmisisene seemenduspunkt Rakke kolhoosis (k.a Kõpsta Seafarm OÜ), 1985. a EKSEKO-s ja Põlva Majanditevaheline Seakombinaat (käesoleval ajal Põlva POÜ).
1979 Nooremiste seljapeki paksuse mõõtmine elupuhuselt ultraheliaparaatidega TYK, Krautkrämer USM-2 (import) ja Eestis konstrueeritud Sonitectest (KM–3A). Esimesed tuhat tõunoorsiga hinnati omajõudluse järgi.
1980 ELVI Seakasvatuse osakonna sealiha kvaliteedi hindamise labor Kehtnas (sealiha kvaliteedi, söötade kvaliteedi ja söödakõlblikkuse hindamine).
  Eestis kasvatatavate erinevatest tõugudest sigade liha kvaliteedi hindamine
1983 Jõudluskontrolli andmed arvutis (Saverna, Laeva, Avangard, Põlva).
  Muudeti kontrollnuuma metoodikat (25–95 kg asemel 30–100 kg).
1984 Esmakordselt Eestis üleliiduline suurt valget tõugu sigade tõuaretuse nõukogu istung.
1990 Tartu Seakasvatuse Katsejaam Rõhul (suleti 1996). Toimus sigade kontrollnuum.
  1 080 400 siga.
1991 Likvideeriti riiklikud tõulavad.
  Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing ja Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretuskeskus.
1993 Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.
1994 Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühing → Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu → 1998. a – Eesti Tõusigade Aretusühistu.
  Elektrooniline tõuraamat.
  PIGLOG-105 kasutamine sigade karjatestil ning Ultra FOM 100 ja Ultra FOM 300-ga (alates 2003.a) rümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemis.
1995 Võeti kasutusele ristandaretusprogramm Marmorliha, mis võimaldab Eestis toota kvaliteetset sealiha ristandaretuse baasil.
  Hämpširi import Rootsist.
  Andmetöötlus viidi üle personaalarvutitele ja rakendati süsteemi ORACLE vahenditega.
1996 Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam Vasulas. Võeti ekspluatatsiooni 44 kohaga kuldilaut. Suurenenud vajadus kuldisperma järele tingis 2008.a 30 kuldikoha juurde ehitamise.
  Sigade uus boniteerimisjuhend.
1998 Jõudlusandmete töötlus personaalarvutites.
  Phare projekt “Sigade aretuse ja sealiha kvaliteedi parendamine”.
  BHZP-s andmehaldusprogramm dB-Planer.
  Tipparetusfarmide valik puhasaretuseks.
  dB-Planeri tarkvara programmi rakendamine farmides, sigade jõudlusandmeid hakati koguma dB-Planeri abil.
1999 Pjeträäni import Austriast.
  Sigade aretusväärtuste hindamine PEST programmiga BLUP meetodil.
  Sigade lihaomaduste geneetiline hindamine.
2001 Metoodika eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade ja nende ristandite viljakuse geneetiliseks hindamiseks.
2002 Sigade lihakehade hindamine lihatööstustes ScanStar aparaadiga.
  Noorkultide liha- ja rümba kvaliteedi hindamine.
2004 Possu kasutuselevõtt jõudlusandmete registreerimiseks (Adavere Agro).
  Pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodika.
  Valgete tõugude geneetilise hindamise muutmine.
2008 Puhtatõuliste ja ristandsigade järglaste rümba- ja lihakvaliteedi hindamine lihatööstustes ja farmide tapapunktides
2009 Djuroki import Kanadast.
2022 Sealiha kvaliteedikava väljatöötamine.
  Farmide karjatervise hindamisega alustamine.

Juubeliaasta sündmused

Foto 1. Mees ja sead 1890. a (Perekond Bergi arhiiv, EAA.1874.1.3511.4)
Foto 2. Lihula sovhoosi seatalitaja E. Kaer põrsaid söötmas 1949. a (EFA.204.0.2129)
Foto 3. Hämpšiti tõugu kuldid Tõuloom 2004 näitusel (A. Tänavots)


15. veebruar 2024 – Eesti seisukohtade kujundamine Euroopa Komisjon 7. detsembri määruse eelnõule. ETSAÜ esindaja Anu Hellenurme, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Euroopa Komisjon avaldas 7. detsembril määruse eelnõu, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal. ETSAÜ osales RPM-s Eesti seisukohtade kujundamises antud küsimuses. Loomade veole esitatavate nõuete osas on tegemist suurima kavandatava reformiga viimase 20 aasta jooksul. Praeguste ELi loomade vedamisreeglite muutmine parandaks igal aastal 1,6 miljardi looma heaolu, keda transporditakse EL-siseselt ja lisaks eksporditakse ning imporditakse. Uued reeglid peegeldavad uusimaid teaduslikke tõendeid ja tähelepanekuid, aga ka tehnoloogilisi arenguid ning asjaajamise lihtsustamist. Eelnõus keskendutakse neljale peamisele valdkonnale: veoaja lühendamine, minimaalsete ruuminõuete suurendamine ja liigipõhine kohaldamine, vedamisnõuded ekstreemsete temperatuuride korral ja digilahenduste maksimaalne ärakasutamine (sõidukite positsioneerimine, keskne andmebaas) ning nõuete kehtestamine veole merel ja kolmandatesse riikidesse. Eelnõuga ühtlustatakse veole esitatavate tingimuste järelevalvet liikmesriikide seas.

15. veebruar 2024 – EPJ pressiteade jõudluskontrolli tulemuste kohta. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.24 seisuga 24 karja ja 9713 siga. Kõige rohkem on jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal (3148), järgnevad Saaremaa (2005) ja Harjumaa (1286). Aastaga on sigade arv suurenenud 585 võrra. Suurimad karjad sigade jõudluskontrollis on:
OÜ Hinnu Seafarm, Harjumaa – 691 emist;
OÜ Viru Peekon, Lääne-Virumaa – 542 emist;
OÜ Vinimex, Lääne-Virumaa – 516 emist.
EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 13,7 elusat põrsast, suurenedes aastaga 0,2 põrsa võrra. Suurima viljakusega emised olid OÜs Hinnu Seafarm, kus peskonnas sündis  keskmiselt 15,6 elusat põrsast. Pesakonna keskmisena võõrutati 2023. aastal 11,9 põrsast. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Hinnu Seafarm (13,4) ja OÜs Viru Peekon (13,4).

20. november 2023 – Eesti seakasvatuse olevik ja tulevik. ETSAÜ esindajad Timo Vunder ja Anu Hellenurme, 11.10-12.45 Riigikogu Maaelukomisjon. 

14. november 2023 – Seakasvatuse sügisseminar. Aqva Hotel & SPA konverentsikeskus (Parkali 4, 44308 Rakvere, Lääne-Virumaa)

Seakasvatuse sügisseminar võtab fookusesse kaks eduka seakasvatuse vundamendikivi – söötmise ja aretuse. Analüüsitakse, milliseid tulemusi on realistlik saavutada kohaliku tõumaterjaliga, millised on sagedamini tehtavad vead ning kuidas tootmisnäitajad mõjutavad farmi kasumlikkust. Söötmise juures pööratakse tähelepanu eelkõige sööda ohutusele ja selle tagamisele farmides. Kogemusi jagavad välislektorid Taanist, Poolast ja Soomest, sh tutvume põhjanaabrite sigade karjaterviseprogrammiga Sikava.  

Juuli 2023 Kogemuslugudega juubelialbum.

Album sisaldab endas intervjuusid seakasvatustegelastega ja ajaloolist tagasivaadet. Piilu sisukorda!

20.–22. aprill 2023 – ETSAÜ Maamessil (Stendi number: VP-299).

Eesti Tõusigade Aretusühistu osaleb 20.-22. aprillil Tartu messikeskuses Maamessil (stendi number VP-299). Propageerime kohalikku tootmist ja toitu. Kohal üllatuskülalised!

4. aprill 2023Farminar seakasvatusest. Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikool korraldatud infopäev „Põllumajanduse telgitagused“.

Seakasvatuse farminaril külastame Kaubi seafarmi Puurmanis, räägime sigade söötmisest ja sigalate bioturvalisusest, arutleme seakasvatuse teemadel laiemalt.
Farminar ehk veebiseminar farmist annab harukordse võimaluse näha ühe seakasvatuse sisseelu ja küsida seakavatjalt küsimusi. Farmikülastus oma koduse ekraani taga.

29. märts 2023 – Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga Seakasvatuse konverentsi „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“

10.00-10.45 Konverentsi avamine ja sealiha sektori ülevaade tänasest ja pilguheit homsesse 

10.45-12.45 Eesti seakasvatus läbi sajandite 

13.30-15.30 Teadusest, innovatsioonist ja geneetilise progressi jõudmisest praktikasse 

15.45-17.00 Rasked ajad loovad tugevaid inimesi, tugevad inimesed loovad häid aegu… 

28. märts 2023 – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seakasvatuse ja sealihatootimise teemaline ümarlaud. 

Digitaliseerimine seakasvatuses ja sealihatootmises. Ülevaade erinevatesse andmekogudesse kogutavatest andmetest, nende koosseis, edasine kasutamine ja põhjendatud vajadus.
RRIA ülevaade 2022.a toetuste välja maksetest ning toetusmeetmed aastaks 2023.

22. märts 2023 – ETSAÜ osales Eesti Maaülikooli Tudengimess 2023-l (vt ka galeriid).

22. märtsil toimus Eesti Maaülikooli spordihoones Tudengimess, kus üliõpilastel avanes võimalus leida ligi neljakümne ettevõtte seast endale erialaselt sobiv praktika- või töökoht.

 

Fotogaleriid

Foto 1. Sigade ja lehmade karjamaale viimine 1930. a (327270_ERM_Fk2959_180_327270)
Foto 2. Eesti suurt valget tõugu kult Kehtna Põllumajanduslikus Keskkoolis 1956. a (EPM_FP0150_0105)
Foto 3. Djuroki ristandsead Tõuloom 2005 näitusel (A. Tänavots)


Eesti Wabariik 1922-1939

Teade ESSi asutamiskoosoleku kokkukutsumisest ajalehes Kaja 14.05.2022Teade ESSi juhatuse koosseisust ajalehes Teataja 09.03.1923Põrsas toitu otsimas 1927. a (RA EAA.1858.1.703.123)Kuusiku Madli - emis. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927)Särevere Miku, importeeritud kult. Valge inglistõugu (Karjamajandus 1927)Eksporttapamaja kuulutus (Karjamajandus 1928)Maatõugu emis Tiiu. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928)Jooksuaiad varjualusega (Karjamajandus 1928)Jakob Velitari ettepanek sigade jõudluskontrolli sisseseadmiseks (Karjamajandus 1928)Maatõugu kult Jüri. Om J. Tasane, Kaarli v, Viljandimaal. Toodud põrsana Päriverest (Karjamajandus 1928)Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9)Sigade vedamise puur (Karjamajandus 1928/9)Suur-valge inglise tõugu emis 14 elujõulise põrsaga. Omanik H. Põhjalas, Raasiku, Harjumaal (Karjamajandus 1928)Suur valge inglise emis. Hea kehaehituseg. Om Ed. Böckler, Porkuni (Karjamajandus 1929)Antsla Liisa 39 tr nr 386 snd 21.03.29 (Karjamajandus 1930)Imastu Kai (Karjamajandus 1930)Pärivere Reet, eesti maatoug, Koonga, Pärnumaa (Karjamajandus 1930)Kohalik siga Ruhnu saarel. 2,5 a emis, kehapikkus 2,5 jalga (~76 cm), 2 psk - I psk 4, II psk 6 põrsast (Karjamajandus 1930)Siga koos põrsastega (RA EAA.1858.1.706.193)Sputendorf au ja uhkus vääristatud maasea kult (RA EAA.2111.1.15029.4)Taani maatõugu kult Gand (Karjamajandus 1930)G Ottase seakari (Karjamajandus 1931)Kult Koltsi Sand om G Ottas (Karjamajandus 1931)Kuusiku riigimoisa sigala (Karjamajandus 1931)Sigade rajoonid (Karjamajandus 1931)Sugukult Maarja Mõnus imp Taanist 1931 a om G. Anton Aravetel (Karjamajandus 1931)Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)Venemaale saadetavad sead (Karjamajandus 1931)Jõudluskontrolli andmed raamatupidamistaludest (Karjamajandus 1932)Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)Kuremaa seakasvatuse katsejaam (Karjamajandus 1932)Pärivere sigala J. Hansen (Karjamajandus 1932)Talvised jooksuaiad Kuremaa SKKJ (Karjamajandus 1932)Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sead söömas. (EFA.38.3.390)Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli suguemis. (EFA.38.3.388)Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sugusead. (EFA.38.3.386)Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad aedikus  (EAA.2111.1.15028.16)Kuremaa seakasvatuse katsejaama põrsad imemas  (EAA.2111.1.15028.15)Karjused seakarjaga raudteetammi juures. (EAA.2073.1.116.115)Seakaswatajad olid Kuremaal koos (Postimees 14.08.1939 Kaido Väljaotsa kogu)Seakasvatajate päev Kuremaa mõisas 13.08.1939. Loomaarst Leonhard Voltri ettekannet pidamas (EAA.2111.1.13

Nõukogude periood

Sõmerpalu sovhoosi suguemis (EFA.204.0.820)Virumaa Triigi sovhoosi sigade suvemaja ja koppel. (EFA.204.0.93173)Lihula sovhoosi seatalitaja E. Kaer põrsaid söötmas (EFA.204.0.2129)Põrsaste söötmine Triigi sovhoosis. (EFA.307.0.55869)Harju rajooni põllumajandusnäituse külastajad Kostivere sovhoosi väljapanekuid vaatamas (EFA.204.0.4182)Kolhoosi Edu esimees M. Lahe jagab näpunäiteid ühismajandi paremale seakasvatajale Aliide Kanale. (EFA.204Majaka kolhoosi eesrindlik seatalitaja H. Puns (EFA.204.0.5595)Mustvee rajooni Lenini-nimelise kolhoosi seatalitaja A. Abroi. (EFA.204.0.5347)Hõreda sovhoosi seatalitaja O. Reinlo (EFA.204.0.10229)Koidula kolhoosi parim seatalitaja Helmi Arend nuumsigadele koplis haljastoitu andmas (EFA.204.0.10036)Majaka kolhoosi emisetalitaja H. Puns ja O. Liivimaa. (EFA.204.0.9895)Stalini-nim kolhoosi seatalitaja M. Rannula oma hoolealustega (EFA.204.1.1680)Tee Kommunismile kolhoosi liige E. Laanemets ja seatalitaja H. Pohla (EFA.204.0.9934)Türi rajooni Koidu kolhoos annab üle peekonsigu Võhma Lihakombinaadile (EFA.204.0.10386)Vändra rajooni V. Kingissepa nimelise kolhoosi seatalitaja A. Rähni (EFA.204.0.11551)Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga autasustatud Kalevipoja kolhoosi seatalitaja Magda Mond farmisElva rajooni Kurekla sovhoosis noorsigade söötmine suvelaagris (EFA.204.0.11837)Kaader dokfilmist Meie kodumaa (EFA.203.0.232761)Kureküla sovhoosi osakonnajuhataja Vello Arro ja seatalitaja Hilda Ivanova. (EFA.204.0.11839)Põlva rajooni V. Sassi nimelise sovhoosi seatalitaja Hilja Kransiver. (EFA.204.0.11804)Vaade sigade suvelaagrile Rahnoja sovhoosis (EFA.204.0.11341)Valguta kolhoosi seatalitaja Linda Erm (EFA.204.0.11057)Anija Edasi kolhoosi seatalitaja Hilda Roolaht. (EFA.204.0.17784)Eesti NSV Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi noorem teaduslik töötaja L. Voltri (keskel) esinemas VELVTUI vanem teaduslik töötaja Reino Ahven loomakasvatuse brigadir Arnold Kalberg ja seatalitaja Anni LepiRapla rajooni Kodila sovhoosi seakasvataja Helga Altmets (EFA.204.0.27125)Audru sovhoosi sead. (EFA.498.0.164982)Kolhoosi sigalas. (EFA.664.0.198008)Rapla rajooni Uue Elu kolhoosi uus mehhaniseeritud sigala (EFA.204.0.34791)Põlva raj. Kalinini kolhoosis (EFA.412.0.282168)

Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“ I osa

Fotod: Kristina Traks


Seakasvatuse konverents „100 AASTAT SIGADE ÜHISTULIST ARETUST“ II osa

Fotod: Alo Tänavots


Maamess 2023

Fotod: Alo Tänavots

Juubeliaasta seakasvatus meedias

Foto 1. Põllumajandusnäitus Tallinnas. Atsepalu mõisa kult elusmass 24 puuda e 393 kg (1920-1930 a, AMF20314_1)
Foto 2. Tee Kommunismile kolhoosi liige E. Laanemets ja seatalitaja H. Pohla 1956. a (EFA.204.0.9934)
Foto 3. Pjeträäni kult Tõuloom 2006 näitusel (A. Tänavots)


15. veebruar 2024 – Seakasvatajad peavad nüüd tõukulte Norrast sisse vedama. Silja Lättemäe, Maaleht. 

Sigade Aafrika katku (SAK) ja Ukraina sõja mõju ulatub ka tõuaretusse – nii ei saa meie seakasvatajad osta enam tõukulte Leedust, vaid peavad neid transportima Norrast, mis tõstab ka spermadoosi omahinda.
„Seakasvatus on meil jätkuvalt kõige olulisem lihatootmisharu, kuna eestlased eelistavad oma toidulaual peamiselt sealiha,“ rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht Anu Hellenurme. Ta tõi esile, et eriti hinnatakse djuroki tõu kasutamist, mis tagab maitsva ja kvaliteetse sealiha.

09. veebruar 2024 – Kristi Kerner, Alo Tänavots: kas Eesti (sea)liha on meie söögilaualt kadumas? Kristi Kerner, Alo Tänavots, 
Tartu Postimees

Eestlased armastavad liha. See on aidanud meie esivanematel põhjamaises kliimas ellu jääda aastasadu, olles neile asendamatuks toiduaineks. Liha on oluline osa kohalikust toidukultuurist.

28. detsember 2023 – Lastel on üle aastate võimalik jälle päriselt sigu näha. Kadri Suurmägi, Postimees Maa Elu

Sigade Aafrika katku tõttu on ohutusnõuded olnud viimastel aegadel nii karmid, et üks 8-aastane laps ei pruugigi olla oma elus päriselt siga näinud, kuigi Eestis kasvatatavate sigade arv on 300 000 ligi.
Sel kevadel rõõmustasid seakasvatajad, et tänu eriloale said Maamessi külastajad uudistada teiste loomade seas ka kahte põrsast, sest juba aastaid on see sigade Aafrika katku ohu tõttu olnud võimatu.
Sigade väljaspidamine keelustati juba 2015. aastal, kui diagnoositi esimesed katkujuhtumid kodusigadel. Selle aasta teine pool tõi aga keeldu mõned erisused, mida on eriti oodanud just turismitalud ja loomapargid.

20. detsember 2023 – Turu-uuring näitab: jõulude eel oleks tarvis sajajalgseid sigu. Eili Arula, Tartu Postimees

Kuigi nädala lõpus on jõululaupäev, ei olnud eile pärastlõunal Tartu turuhoones veel suurt tunglemist. Lihakauplejate hinnangul läheb seal mölluks ilmselt reedel, kuid müüjad tunnevad, et tänavu on ostjad varasemate pühadega võrreldes veidi tagasihoidlikumad.

14. detsember 2023 – Pärnumaal läks ümber veoauto sigadegaERR

Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 16. kilomeetril sõitis teelt välja veoauto 180 seaga, kellest osa ka hukkus.

12. detsember 2023 – Reporteritund. Külaelu. Vasula jõulusead ja aasta külapillimees. Arp Müller, Vikerraadio, ERR

Käime Tartumaal Vedu küla sigalas, kus roosad nuumikud kasvavad süvaallapanul ehk siis saavad tuhnida ja stressivabalt tegutseda puhta põhu peal. Meid võõrustab seal Vasula Farmide ja lihatööstuse omanik Made-Britta Eensalu, hariduselt loomaarst, kes võttis pereettevõtete juhtimise oma isalt Aare Kalsonilt aasta alguses. Kuuleme lähemalt, kuidas kasvavad Vasula farmides jõulusead, kes jõuavad toidulauale perefirma oma lihatööstuse ja kaupluste kaudu. Juttu tuleb ka seakasvatuse seisust Eestimaal üldisemalt.

5. detsember 2023 – Maaülikooli teadlane selgitab: miks pole liiga heledat värvi sealihatükk kvaliteetne ja mida veel tuleks poest sealiha ostes silmas pidada. Margit Arndt-Kalju, Oma Maitse.

Sealiha on eestlaste seas hinnas, see valmib kiiresti ja pelgalt värske liha praadimise lõhn meenutab just seda head ja parimat kodust toitu. Kvaliteetse lihatüki tunnuseid selgitab Marek Tepper, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toidu­teaduse ja toiduainete tehnoloogia ­õppetooli lihatehnoloogia õpetaja.

23. november 2023 – Tõusigade aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme liitus Parempoolsetega. Eve Heinla, Maaleht

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht ja Eesti Maaülikooli nõukogu liige Anu Hellenurme on juba veerandsada aastat pühendunud põllumajandusloomade heaolu ja tervise eest seismisele ning põllumajandussaaduste väärindamisele. Nüüd lööb ta kaasa ka poliitikas ja liitus Parempoolsetega.

15. november 2023 – Sigade pidamist ohustab jätkuvalt sigade Aafrika katk. Ülle Pau ja Ulrika Tuppits, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Euroopas on taud seni tuvastatud juba 14 liikmesriigis. Ka Eesti elab juba ligemale kümme aastat SAKist tingitud piirangute olukorras. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu? Sellest kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõunik Ülle Pau ja loomaheaolu valdkonna peaspetsialist Ulrika Tuppits.

14. november 2023 – Anu Hellenurme: Tahet, huvi ja usku! Meil tuleb leida lahendusi, mitte vabandusi. Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee

Öeldakse, et seal, kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust. Siiski, ühe teema puhul oleme kõik ühel meelel: kõik me tahame, et elu siin Maarjamaal muutuks paremaks. Et me ei peaks nii kergekäeliselt sulgema koole, haiglaid ja tuletõrjedepoosid. Et meil jätkuks raha nii lastetoetusteks kui pensioniteks. Ning et jaguks kõike seda, mida Exceli tabelisse kirjutada ei saa: jaguks naeratusi, jaguks mõistmist ja hoolivust, jaguks koostööd – nii alustas tänavust Seakasvatuse sügisseminari Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht Anu Hellenurme.

14. november 2023 – Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Täna, 14. novembril toimunud seakasvatusseminaril ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme, et kui räägime jätkusuutlikust majandamisest, siis kas tõesti on mõttekas Eesti teravili eksportida Araabia kaamelitele või Hispaaniasse ja seal kasvatatud sealiha vedada Eestisse tagasi? “Lugegem kokku need kütusekilomeetrid, mis läbi põletatakse, kas me sellist rohepööret tahtsimegi? Ärgem unustagem, et toidu kasvatamise käigus tekib oskus elada loodusega harmoonias ja kokkuvõttes väheneb ka süsiniku jalajälg,“ sõnas ta oma avakõnes.

8. november 2023 – Loomakasvatajad: kuidas veelgi väärindada Eesti oma liha?. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Loomakasvatajad kogunevad kahel päeval Rakverre, et kuulata sea- ja veisekasvatuse parimaid praktikuid üle maailma. 14. novembril võtab Seakasvatuse sügisseminar fookusesse kaks eduka seakasvatuse vundamendikivi – söötmise ja aretuse. Samas 15. novembri Lihafoorum keskendub küsimusele, kuidas senisest rohkem väärindada Eestis kasvatatud veiseliha ja leida sellele kindel koht ka Eesti restoranide toiduvalikus.

20. oktoober 2023 – Valmis interaktiivne infotöölaud seakasvatajale. Põllumajandus.ee

PRIA on valmis saanud interaktiivse töölaua seakasvatajatele, kus kolmel lehel on visualiseeritud seakasvatuse statistilised andmed.

18. oktoober 2023 – Nutitehnoloogiad seakasvatuses: oleme tublid, aga saab veel paremini. Kristina Kurm, Eesti Maaülikooli kommunikatsioonijuht, Põllumehe Teataja oktoober 2023

Eesti Maaülikooli teadlased uurisid seakasvatajate suhtumist täppisloomapidamisse ja põhjusi, mis takistavad nutitehnoloogiate senisest suuremat kasutuselevõttu loomakasvatushoonetes.
Digiareng on mõjutanud jõuliselt ka põllumajandusvaldkonda – tänapäevane loomalaut või lindla võib kardinaalselt erineda aastakümnetetagusest laudast, olles varustatud tarkade ja mugavate tehnoloogiliste lahendustega. Digi­tehnoloogiad võimaldavad loomakasvatajal oma tööd paremini ja efektiivsemalt korraldada ning seega anda talle ka konkurentsieelise.

10. september 2023 – 100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisest. III osa. Alo Tänavots, Tõuloomakasvatus 3/2023

Teiseks oluliseks tõumaterjali levitamise kohaks olid ESSi poolt organiseeritud kuldijaamad, kus kasutati peamiselt imporditud kultide (fofo 10) või sugulavast pärit välismaist päritolu vanemate järglasi. Sugukuldijaamaks loeti majapidamine, kus oli vähemalt üks puhtatõuline kult ja keda tasu eest anti ümberkaudsetele seakasvatajatele paaritamiseks. Nende asutamisega tehti algust 1923. aastal ja seda tegevust toetati riikliku abirahaga kuni 75% kuldi ostuhinnast ja märgatav toetus tuli ka eksporttapamajade poolt. Sugulava- või kuldijaamapidaja, kes sugukuldi ostmiseks oli Põllutööministeeriumi abiraha saanud, pidi sugukulti pidama vähemalt neli aastat oma ja ümbruskonna seakasvatajate emiste paaritamiseks, kusjuures paaritatud emiste arv selle aja jooksul pidi olema vähemalt 80. Kuldijaamadesse paigutati kulte selliselt, et kahes lähedal asuvas kuldijaamas oleksid suguluses mitteolevad kuldid. Sellega välditi edukalt veresugulust. Samas ei töötanud mitte kõik kuldijaamad aastaringselt, kuna emiste paaritamine oli sesoonne (foto 11). Emised paaritati talvel, et nad poegiksid kevadel. See aga tekitas olukorra, kus ülepakkumise tõttu oli talvel sealiha hind odav.

31. august 2023 – Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis. Tekst: Kristiina Traks, Allikas: Põllumehe Teataja september 2023

Harjumaal Kuusalus asuvas Hinnu seafarmis on sigu kasvatatud ligi pool sajandit, sellest 30 aastat Ulve ja Kalmer Märtsoni eestvedamisel. Nende sihikindla töö tulemusel kuulub farm näitajate poolest Eesti tipptegijate hulka..

7. august 2023 – Ermo Sepa nullist üles ehitatud seakasvatus. Tekst: Kristiina Traks, Allikas: Koostöös on jõud. 100 aaastat sigade ühistuslist aretust, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma

Lääne-Virumaal tegutsev Ermo Sepp on sihikindluse ja riskijulguse musternäide. Nõukogude aja lõpus alustas ta seakasvatust kümne seaga, praegu kasvatab aga aastas umbes 9000 rõngassaba. Seppa on alati inspireerinud, et toidutootjana on tal turg alati kindel ning sealiha on ja jääb eestlase põhitoiduseks.

5. juuli 2023 – Idee on, raha veel mitte. Heli Lehtsaar-Karma, Põllumehe Teataja Toimetaja

Eesti seakasvatajatel on plaan rajada Jõgevamaal asuvasse Puurmani sigalasse teadus-arendusfarm, et edendada seakasvatajate ja teadlaste koostööd. Kuidas katsefarmi rajamist rahastada, pole veel selge.

30. juuni 2023 – Huvitaja. Nutikas farm. Jakob Rosin, Vikerraadio, ERR

Loomakasvatus on muutumas aina nutikamaks ja digitaalsemaks. Eri seadmed jälgivad nii loomade tervist ja lauda sisekliimat kui ka toitumist ja loomade kasvamist.
Kui suur roll on nutikas farmis tehnoloogial? Sellest teavad jutustada Eesti Maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia vanemlektor Alo Tänavots ja Varpo Vare, kes on Eesti Maaülikooli söötmisteaduse doktorant ja Kaubi Farmide loomakasvatuse valdkonna juht. Saadet juhib Jakob Rosin.

27. juuni 2023 – Maaülikooli teadlased uurisid Eesti farmerite valmisolekut nutitehnoloogiate kasutamiseks seakasvatuses. Eesti Maaülikooli pressiteade

Eesti Maaülikooli teadlased uurisid rahvusvahelises teadusprojektis LivestockSense loomakasvatajate suhtumist täppisloomapidamisse ja põhjusi, mis takistavad nutitehnoloogiate senisest suuremat kasutuselevõttu loomakasvatushoonetes.

16. juuni 2023 – Seakasvatus on koos lihtsam. Saadet juhib Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik ja selle külaline on Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige Anu Hellenurme. MES nõuandeteenistus

Tänavu tähistatakse Eesti sigade ühistegevusliku aretuse esimese sajandi täitumist. Hoolimata valdkonna pikast traditsioonist on seakasvatus viimastel aastatel silma jäänud negatiivsega, olgu selleks sigade aafrika katkust või majandusraskustest tingitud raskused. Seakasvatajad aga ei püsi paigal ja horisondil terendavad muutused.

5. juuni 2023 – 100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisest. II osa. Alo Tänavots, Tõuloomakasvatus 2/2023

Vastavalt 1922. a seakasvatuse kavale rajati meie seakasvatus suurele valgele tõule (jorkšir). Esimene iseseisvusaegne suurt valget tõugu sigade import toimus 1922. a PK Estonia poolt. Inglismaalt toodud sead paigutati ettevõttele kuuluvasse Õisu mõisa tõusigade kasvandusse. 1923. a. suvel ostis ESS laenu ja riigipoolse toetuse abil Saksamaalt 9 väärissiga ja Inglismaalt 30 suurt valget siga, kes paigutati 14 sugulavasse.

21. aprill 2023 – Seakasvatajad tõid põrsad MaamessileMaa Elu

Üle kümne aasta on elus sead jälle avalikkuse ees ning Maamessil Tõusigade Aretusühistu ja koostööpartnerite telgis võib näha kahte põrsast oma igapäevaasju ajamas.

21. aprill 2023 – Aarne Põldvere, Eesti sealiha kvaliteediuuringute teerajaja. Kristiina Traks, Põllumehe Teataja

Eesti Tõusigade Aretusühistu lihatehnoloog-kvaliteedijuht Aarne Põldvere on enam kui 40 aasta jooksul näinud seakasvatuses igasuguseid aegu. Praegust aega nimetab ta nelja kümnendi raskeimaks, sest seast on sõna otseses mõttes saamas haruldane loom.

21. aprill 2023 – Millise suuna võtab Eesti seakasvatus? Heli Lehtsaar-Karma, Põllumehe Teataja

Eesti seakasvatuse keeruline olukord pole uudis kellelegi. Selleks, et kehvast seisust välja ronida, on Saimre Agro Grupi juhatuse liikme Mati Tuvi hinnangul mitu teed.


6. aprill 2023 – Imporditud liha asendamine kodumaisega tooks miljoneid kasu
(tasuline). Kadri Suurmägi, Maa Elu, Postimees. 

Kui lihaveisekasvatajad räägivad, et aberdiin-anguse või Herefordi veise liha on hea, siis meil on Djurok, meil on tänu aretusprogrammile marmorliha. Äkki me peaks ka mingi ägeda nime panema, mitte nimetama meie head Eesti liha lihtsalt sealihaks,” arutles Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esinaine Anu Hellenurme.

6. aprill 2023 – Ühistegevust on alati kandnud ka aateline ja kultuuriline pool. Kristina Traks, Maa Elu, Postimees.

29. märtsil 2023 möödus 100 aastat Eesti ühistulise seakasvatuse algusest. Sel puhul korraldas Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga konverentsi, kus räägiti Eesti seakasvatuse minevikust, olevikust ja tulevikust ning seati uusi sihte.

29. märts 2023Hellenurme: Aeg muutusteks küps, hind kõike määrata ei tohiEPKK

„Usun, et praegune seakasvatajate olukord on algus uutele väljakutsetele ja võimalustele. Kuigi praegu langetatakse ühiskonnas otsuseid lähtudes mugavusest ja väärtustakse peaasjalikult hinda, mitte inimeste tööd ja koostööd. Aeg on muuta seda paradigmat ja mõista, et tarkus süüa Eesti toitu tagab meile selle, et meie Eesti ettevõtjad püsiksid konkurentsis,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) 100. aastapäeva konverentsi avakõnes ühistu juht Hellenurme.

28. märts 2023Seakasvatajad võitlevad juubeli valguses sektori toimimise eestEPKK

Saja aasta täitumist Eesti seakasvatajate Seltsi asutamisest tähistati teemakohase konverentsiga 29. märtsil. Kuigi seltsi ajalugu on Eesti mõistes pikk ja tulemuslik olnud, siis viimaste aastate majanduskriisid on pannud seakasvatajad keerulistesse olukordadesse, leiab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

27. märts 2023Anu Hellenurme: ligi veerand Eesti seakasvatusest on kriisiaastatega kadunud. See kahju on korvamatu. Silja Lättemäe, Maaleht

„Kolm järjestikust aastat suurt kahjumit on seakasvatusele laastavalt mõjunud, tootjad ei ole saanud investeerida ega farme remontida ja paljud on pidanud oma tootmist vähendama,“ toob esile Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

15. märts 2023100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisestAlo Tänavots, Tõuloomakasvatus 1/2023

19. sajand oli seakasvatuses murranguline, kuna sel ajal kujundati valdavalt Suurbritannias mitmed uued seatõud, millest mõnigi on laialdaselt levinud ka kaasajal. Enne iseseisvumist kasvatati meil nii lont- kui ka kikkiskõrvalisi maasigu. Eesti mõisnikud ja suurmaaomanikud importisid vastloodud tõugusid kohalike maasigade parandamiseks. 1863. a otsustati Riias mõisnike nõupidamisel sisse tuua kohalike maasigade parandamiseks joskširi, suffolki, esseksi ja berkširi sigu. Nii võib 1867. a Balti Põllumajanduse Nädalalehest (Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft) lugeda, et 1866. a oli edukalt edasi mindud maasea parandamisega, ristates neid inglise
berkširi, jorkširi ja suffolki tõugu kultidega. Mõisatest jõudsid imporditud tõugude järglased ja ümberkaudsetesse taludesse, kuhu küll ei müüdud mõistagi paremaid põrsaid. See aitas iseseisvumise alguseks kujundada väga erineva välimikuga maasea.

8. veebruar 2023Anu Hellenurme: riik kui omanik ei ole Eesti põllumajanduse suunda määratlenudPõllumajandus.ee

Paraku on selle eesmärgi täitmine, kus Eesti riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita, veel väga kaugel – ja kaugeneb üha, kirjutas Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees ning Anu Ait OÜ tegevjuht Anu Hellenurme vastuseks Põllumajandus.ee arvamusliidrite küsitlusele.

 

Juubeliaasta toetajad

Foto 1. Kehtna Kõrgema Kodumajanduskooli sead söömas 1936. a (EFA.38.3.390)
Foto 2. Tartu rajooni Külvaja kolhoosi kult Tõrges 1965. a (EPM_FP0374_0036)
Foto 3. Emis Tõuloom 2006 näitusel (A. Tänavots)


Austatud külastaja!

Eestlaste südames peitub maa rütmiga resoneeruv ajatu tava, mis kehastab meie rahva jätkusuutlikkust ja esivanemate pärandi olemust: meie kohalik traditsiooniline põllumajandus ja toidu tootmine. Selle keskseks lõimeks on sajanditevanuse traditsiooniga seakasvatus – tava, mis on meie kultuuri põlvkondade kaupa põimitud. Sajand tagasi ühinesid Eesti edumeelsed seakasvatajad eesmärgiga tõstmaks kohapeal toodetud kvaliteetne sealiha kuulsusesse kogu maailmas.
Meie maalilistes piirkondades asuvad viljakad mullad ja haritud põllud annavad tunnistust põllumeeste ja maa kestvast suhtest. Aastasadade jooksul kogutud teadmiste tulemuseks on rikkalik saak, mis on meie väärtuslike tõu-loomade kasvatamise aluseks.
Kaasaegses maailmas, kui oleme kiirete globaalsete muutuste keerises, on kohalik traditsiooniline põllumajandus ja sealiha tootmine ankruks, mis tuletab meile meelde, kui oluline on säilitada oma minevikku, kuid samas võtta omaks ka uuendused. Säästva põllumajanduse pärand ei toida mitte ainult meie keha, vaid ka hinge, luues sidemeid meie, meie esivanemate ja maa vahel, mida nimetame koduks. Nagu elu näitab, ei ole kohaliku toidu tootmine mitte grammigi vähem aktuaalne kui sajand tagasi. Oma rahvale peab toit olema tagatud ka siis, kui tarneahelad kriisides ei toimi. Seda oleme juba kogenud. Carl Robert Jakobsoni sõnad on nüüdisajal tähenduslikumad kui kunagi varem: „See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.“
Seega tundkem aukartust oma kohaliku traditsioonilise põllumajanduse ees, mis on elav tunnistus kogukonna jõust ja teadmistest. Tähistagem elu tsüklit haritud maast lauani ja austagem selle raamatuga nende pühade traditsioonide elus-hoidjate vankumatut pühendumust.
Hoidkem paigas moraalne kompass! Hoidkem Eestit!

Teet Soorm
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees
Anu Hellenurme
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht


Agrovarustus

Anu Ait

Baltic Agro

Farmitek

Greenfeed

Magnum

Pecador

Rotaks

Scandagra

Tartu Mill AS

Veskimeister

Tegevusi on rahastanud MAK 2014-2020
Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas
raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).